• Õpetada üliõpilasi õigesti mõtlema: hambaarstiteaduse alamharu karioloogia korral on tegemist arstikunsti haruga, mille puhul ravitav objekt on infektsioonhaigus seedetrakti alguses suus, mis on väravaks organismi ja seega otseses seoses kogu ülejäänud organismi tervisega.
• Üliõpilane õpib suhtlema patsientidega nii iseseisvalt kui ka grupitasandil – ravi osutava kollektiivi liikmena (kollegiaalselt).
• Kliinilise töö käigus õpivad üliõpilased patsienti uurima, panema diagnoosi, koostama raviplaani ning püstitama prognoosi ja määrama kontrollvisiitide sagedust, samuti suunama lisauuringutele ja vajadusel spetsialistile järelravile.
• Tudengid õpivad hindama kaariesesse haigestumise riski ning riskitegureid kontrollima ja kõrvaldama.
• Kliinilise töö käigus õpivad tudengid täitma hambaravikabinetis kehtestatud hügieeninõudeid, sealhulgas, koristama raviboksi ning võtma instrumente ja tarvikuid üldkasutatavatest kappidest aseptika nõudeid järgides.
• Üliõpilane õpib kliinilist tööd tegema ergonoomia nõudeid järgides koos abilisega.
• Tsükli lõppedes peavad kõik üliõpilased olema võimelised:

• diagnoosima anamneesi ja kliinilise pildi põhjal hammaste haigusi
• hindama hammaskonna seisundit ja leidma probleemid
• kokku lugema karioloogilisi indekseid
• hindama ja analüüsima patsiendi toitumisharjumusi
• valima tervishoiuprogrammi ja selle põhjal koostama konkreetse (kausatiivse) raviplaani
• koostama raviplaani alusel ravimaksumuse kalkulatsiooni
• läbi viima kaariest ennetavat ravi
• välja valima kaariese kahjustuse restauratiivseks raviks optimaalseima materjali ja seda praktikas hammaste funktsiooni taastamisel kasutama.

Tsükli maht:

• semestri jooksul 3 tunnised praktikumid, millest töökohtade vähesuse tõttu ollakse pool ajast arsti ja pool õe/abilise rollis.

Õpetusviis:

• Üliõpilane osutab hambaraviteenust õppejõu järelevalve all õppekabinetis.
• Kliinilise töö käigus määrab üliõpilane diagnoosi panekuks vajalikud uuringud, paneb diagnoosi, püstitab ravi eesmärgi, mille järel koostatud raviplaani elluviimise tähtsamaid etappe kontrollib õppejõud, kes teeb selle kohta märke ravidokumentatsiooni. Kuna dokumendid on konfidentsiaalsed, ei tohi neid raviasutusest välja viia.

Praktikumis osalemise tingimused:

• Üliõpilane on edukalt sooritanud kõik kliinilise töö tegemiseks kehtestatud arvestused-eksamid (s.h fantoomkursused).
• Tööriietus peab vastama aseptika reeglitele. Lühikeste varrukatega tsiviilriideid varjav tööpluus, heledad püksid, (kaitse)prillid ning sisejalanõud on miinimumnõuded.

Hindamine:

• Enne praktiliste tööde algust kontrollib õppejõud üliõpilase teoreetilist valmisolekut. Enne kliiniliste töödega alustamist peab olema konkreetne ettekujutus kliiniliste protseduuride järjekorrast ja läbiviimisest.
• Praktikumi arvestuse saamiseks tuleb osaleda vähemalt 90 % praktikumides.
• Arvestuse saamiseks tuleb läbida teoreetiliste teadmiste testid ja sooritada teatud arv erineva raskusastmetega kliinilisi toiminguid. Praktikumi tsükli lõppedes registreerib õppejõud kirjalikult sooritatud kliinilised tööd (patsiendi uurimine, algstaatus, sooritatud raviprotseduurid) üliõpilaste esitatud ravidokumentatsiooni alusel.. Tudeng selgitab ravikuuri lõppedes/katkedes kirjalikus epikriisis ravitud/pooleli raviga patsiendi probleeme, ravikuuri eesmärki, antud ravi, prognoosi ning esitab korrektselt täidetud dokumentatsiooni.
• Üliõpilased saavad vastavalt tehtud töödele punkte. Näiteks 1-pinna täidis 1 punkt, 2-3 pinna täidis 2 punkti; krooni taastamine 3 punkti, tavaline patsiendi uurimine, algstaatus ja raviplaan 1 ja vastav keeruline 2 punkti jne.
• Koondhindamisel arvestatakse:
• teoreetilisi teadmisi;
• iseseisva praktilise töö oskusi s.h diagnoosimise ning motiveerimise oskusi jne;
• oskusi kinni pidada hambaravikabineti hügieeninõudmistest;
• ergonoomia reeglitest kinnipidamist jne.

 

Seletuskiri töökorralduse juurde:

Töökorralduses tuginetakse praktikumiplaanile. Kliiniliste tööde järjekord tuleneb hambaravikaardi kõigi alajaotuste täitmisest ja edaspidi sellesse kirjalikult koostatud raviplaani elluviimisest. Õppejõu poolt ei aktsepteerita põhimõtteliselt vales järjekorras täidetud kaarte (näiteks koostatud karioloogilist staatust kui on täitmata anamneesi osad).

Õppejõud keeldub kontrollimast karioloogilist staatust ja sedamööda möönma luba edasisteks kliinilisteks protseduurideks kui suukeskkonna üldine tervislik seisund seda ei võimalda (näiteks kui pole suudetud eemaldada kõigilt hambapindadelt hambakattu või -kivi või kui pole suudetud motiveerida patsienti üleval hoidma sellist suuhügieenitaset, et suus poleks kliinilist vaatlust ja tööd segavaid põletikus veritsevaid igemeid).

Õppejõul on õigus puudulike teadmistega üliõpilast kliinilise töö juurde mitte lubada. Enne tsükli algust peavad olema korratud kõigi kliinilistele kursustele eelnevate kursuste materjalid. Kindlasti peab olema ettekujutus lõualuude ja hammaste anatoomiast, ravis kasutatavatest täidismaterjalidest (fantoomkursus, materjaliõpetus), arusaamine hambumus(anomaalia)test ning hamba tugikudede olemusest ja tervisest.

Üliõpilased moodustavad kliinilise töö ajaks paarid, kellest üks on hambaarsti koha peal pool praktikumi aega, mille ajal teine on hambaarstiabilise rollis. Järgmise patsiendi saabudes vahetatakse rollid. Juhul kui esimese patsiendiga on töö pooleli, siis see katkestatakse ning hambasse asetatakse vajadusel kaltsiumhüdroksiid ja suletakse kaviteet ajutise täidisega. Operaatoril tuleb õppida oma tööoperatsioonidele kuluvat aega kalkuleerima. Ükski patsient ei peaks hambaravitoolis suud lahti hoidma üle 1,5 tunni.

Peale sissejuhatavaid loenguid tutvutakse ravidokumentastiooni täitmisega, hambaravikabinetiga ja olemasolevate hambaravitöös kasutatavate seadmete, tarvikute ja instrumentidega. Õpitakse koristama raviboksi vastavalt aseptika reeglitele.

Teisel praktikumil moodustavad üliõpilased paarid ja viivad teineteise peal läbi patsiendi uurimise kõik etapid ning täidavad korrektselt vastava dokumentatsiooni (koos konkreetse raviplaaniga). Harjutamise mõttes viiakse teineteisel läbi põhjalik tervishoiuprogramm. Kohapeal analüüsitakse toitumisharjumusi lihtsa dieedianamneesi abil ning koju kaasa antakse täitmiseks “Nelja päeva söömispäevik", mida analüüsitakse koos patsiendiga järgmisel visiidil. Võimalusel tehakse süljetest S.mutansi arvu määramiseks ja mõõdetakse sülje erituskiirusi. Viisiidi lõpus viivakse ergonoomiliselt töötades kaasüliõpilasel läbi PKME (“pimsskivipuhastus”) ja fluoriidlakiga hammaste katmise. Selle järel koristatakse/desinfitseeritakse vastavalt kirjalikule juhendile töökoht. Ühel järgnevatest visiitidest harjutatakse teineteise peal injektsioonanesteesiat.

Alles siis kui teineteise peal on kogu raviprogramm “läbi mängitud” (sealjuures ka kirjalik epikriis õppejõule esitatud, võib kutsuda patsiendiks “võõra inimese”, keda uuritakse vastavalt praktikumi plaanile ning kelle kohta täidetakse korrektne dokumentatsioon. Pärast raviplaani kirjalikku koostamist ja õppejõule esitamist võib alustada ka kliinilise raviga. Ravi olulisemad etapid näidatakse õppejõule, kes teeb selle kohta ravikaardile vastava märke.

Üliõpilase sooritatud kliiniliste tööde kohta peab õppejõud punktiarvestust tabelina. Punkte annavad nii patsiendi uurimine kui ka kliinilised protseduurid vastavalt keerukuseastmele ja töömahule. (Punkti)arvestusest tehakse kokkuvõte tsükli lõpus ravidokumentatsiooni alusel, milles korrektselt täidetud ravidokumendil peavad leiduma õppejõu kontrollmärked kliinilise töö heakskiidu kohta.

Toitumisanamneesi analüüsil hinnatakse

• söögikordade regulaarsust
• kariogeensust ehk atsidogeensust
• janujoogi kariogeensust
• põhisöögikordade vahelisi vahenäksimisi
• erosiooni riskitegureid

Enne karioloogilise staatuse tegemist peavad olema

• hambad puhtad (professionaalselt katust pestud)
• kivi eemaldatud
• vanad täidised poleeritud, viimistletud

Staatust tehes võta appi

• rtg-ülesvõtted (vajadusel võetakse OPTG enne karioloogilise staatuse tegemist)
• suu üldine olukord (aktiivne või krooniline haiguse kulg)
• haige hamba peegelpildis (vasakul–paremal) hammas erilise tähelepanu alla
• ka kahtluse korral märge kaarti ning määrata vajalikud täiendavad uuringud (näit värvimuutusega hamba ebaselge vitaalsuse korral kontrollröntgenülesvõte)

Seisukorra ja probleemide hindamisel saab arvestada DMF indeksi väärtusi:

• varasemat ravi (kui palju ravitud hambaid)
• kahjustuse ulatus (mitme pinna täidised)
• varasema ravi kvaliteet (sekundaarne kaaries, täidise ülemäärad)
• ravi vajadus (kaariese hulk – DT)
• kahjustuste ulatus (haiged hambapinnad – DS)
• aktiivse haiguse olemasolu (mittepeetunud – peetunud kaaries)

Enne raviplaani koostamist on vastavalt suu seisukorrale ja ravivajadusele

• kaardile märgitud tervishoiuprogramm (tavaline või põhjalik)

Üksikasjaline raviplaan koostatakse

• nii et haiguse põhjuseid elimineeritakse
• visiitide kaupa
• loogilises tööde järjekorras
• lõppu määratakse kontrollvisiidi aeg (recall)

Praktikumis käsitletakse järgmisi teemasid (teoreetilised teadmised allpoolloetletu kohta peavad olema omandatud enne kliiniliste tööde algust):

Arstieetika põhimõtted

Kollegiaalsus

Patsiendi-arsti suhted

Patsient kui raviteenust ostev klient.

Hügieen hambaravikabinetis

Infektsiooni levik

Desinfitseerimine

Individuaalne hügieen

Ümbritseva keskkonna aseptika

Hambaravitöö ergonoomia ning “neljal käel” töötamine.

Patsiendi praktiline uurimine.

Anamnees

Üldarstiteaduslik

Hambaarstiteaduslik

Dieedianamnees ja selle analüüs.

Toitumisharjumuste lihtne anamnees.

Nelja päeva söömispäevik

Kliiniline uurimine

Üldstaatus

Suu- ja hammaskonna staatus

Karioloogiline staatus

Diagnoos

Süljeuuringud

Kaariese riski hindamine

Kaariese ravikuuri planeerimine ja selle sisaldus

Ravi (tervishoiu) programmi valik

Eesmärgid

Meetodid

Järjekord

Ajaline planeerimine

Restauratiivne ravi

Instrumendid

Pöörlevad instrumendid

Käsiinstrumendid

Täidismaterjalide valik

Klaasionomeertsement.

Komposiit.

Hõbeamalgaam.

Käitumine erinevates olukordades

Fissuurikaaries

Vaba pinna kaaries

Mitme pinna kaaries

Sügava kaariese ravi (katmine)

Silandid ja silanttäidised (PRR, PRR-1, PRR-2)

Vana amalgaamtäidise eemaldamine

Matriitsi kasutamine

Parapulpaartihvtide kasutamine

Juurekanalikruvi kasutamine

Hambakaariese ennetamine ja konservatiivne ravi

Informeerimine ja motiveerimine

Suuhügieen

Dieet

Fluoriidid

Sealant

Ksülitool

Kloorheksidiin.

Hambakaariese kliiniline diferentsiaaldiagnostika

Valutustamine hambaravitöös

Tuimastuslahused

Vasokonstriktorid

Sedatsioon

Mittekarioossed hammaste kahjustused

Hammaste arenguhäired

Pärilikud

Omandatud

Omandatud mittekarioossed kahjustused

Erosioon

Abrasioon

Atritsioon

Abfraktsioon

Hambatraumad