Magnive

Näidisdokumentatsioon

Näidisdokumentatsioon

 

Küsimustik üldiste toitumisharjumuste väljaselgitamiseks

Patsiendi nimi: R.Retvoord Kuupäev: 4.9.00
Söömise sagedus Mitte kunagi Vahest

harva

Korra nädalas Üle päeva Korra päevas Sageda-mini
piimatooted  

X

       
leib        

X

 
juust  

X

       
juurviljad  

X

       
köögiviljad    

X

     
puuviljad      

X

   
pudrud    

X

     
liha        

X

 
kala  

X

       
vorstitooted          

X

magustoidud        

X

 
suhkruga kohv        

X

 
suhkruga tee        

X

 
saiakesed        

X

 
mahlad          

X

karastusjook        

X

 
maiustused      

X

   
suhkruga näts          

X

Kas Teil on mingi haiguse tõttu eridieet? EI
Kas peate dieeti kaalu vähendamise eesmärgil? EI
Kas teie toitumisharjumused on Teie enda meelest tervislikud? EI
Milliseks peate oma suhkrutarbimist? NORMAALSEKS
Mida joote tavaliselt söögi kõrvale? MAHLA
Mida joote söögikordade vahel janu korral? MAHLA, MORSSI
Kas sööte iga päev korralikku hommikusööki, lõunat ja õhtusööki? EI
Kui sageli sööte ja joote midagi põhisöögikordade vahepeal? Mida? NÄKSE
 

Lugege alljärgnevalt hambaarsti soovitusi toitumisharjumuste parandamiseks!

TERVISLIKUD OLEKSID TOITUMISHARJUMUSED KUI RISTIKESED OLEKS LÄBI TABELI JOONISTATUD OVAALI LÄHEDAL-
PIIRA SÖÖGIKORDADE ARV 3-4 SÖÖGIKORRANI PÄEVAS! VÄLDI NÄKSIMISI PÕHISÖÖGIKORDADE VAHEL! JANUJOOGIKS OLGU VESI!
SÖÖGIKORD ON KASULIK LÕPETADA KSÜLITOOLI SISALDAVA NÄTSUGA

 

IDUAALSETE TOITUMISHARJUMUSTE VÄLJASELGITAMINE NELJA PÄEVA SÖÖMISPÄEVIKU ABIL

Patsiendi nimi

kuupäev

Teadmiseks patsiendile:

Hambahaiguste esinemise põhjuste uurimiseks ja ennetamiseks on esmatähtis väljaselgitada Teie toitumisharjumused, sest neil on väga tähtis osa suubakterite elutegevuses ja seega hambaaukude tekkes.

Jagage selle paberi teine pool neljaks võrdseks osaks ning kirjutage iga päeva kohta kellajaliselt täpselt üles kõik, mida Te antud nädalapäeval sööte ja joote. Märkige täpselt üles ka kõik põhisöögikordade vahel aset leidvad "näksimised". Ka kõik pastillid, kommid, krõpsud, pähklid, karastusjoogid jne. Märkige üles ka kõik söögi juurde tarvitatud lisandid (ketshup, moos, mesi). Kirjutage üles ka ravimid, kui Te neid tarvitate. Hinnake ka söödud toidu hulka (tüki, viilu, klaasi vms kaupa). Mainige ära ka toiduvalmistuse viis (värske, keedetud, praetud). Alustada oleks hea reede hommikul, mille puhul anamnees haaraks ka nädalavahetust.

SIIA JOONISTAB HAMBAARST TEIE TOITUMISPÄEVIKU HAMMASTELE KÕIGE "KAHJULIKUMA" PÄEVA HAPPERÜNNAKUID (pH LANGUS ALLA 5,5) ISELOOMUSTAVA GRAAFIKU. TERVISLIKU TOITUMISE PUHUNE GRAAFIK ON JUBA JOONISTATUD.

 

 

Näiteks võiks selle üles kirjutada järgnevalt:

REEDE 25.oktoober 2000.a

6.50 hammaste harjamine F-sisaldava pastaga umbes 2min

7.00 taldrikutäis kaerahelbeputru + 1spl maasikamoosi,

kruus koorega kohvi + 3tk suhkrut, võileib juustuga

8.45 klaas vett

10.00 tass musta kohvi + 2tk suhkrut, kohvisaiake

11.30 hakkšnitsel, 2 kartulit, tomatisalat,

klaas piima, leivaviil, magus kohupiimakreem kisselliga

13.00 tass kohvi + 2tk suhkrut

15.30 tass teed + 3tk suhkrut, pontsik

17.00 taldrikutäis klimbisuppi, 2 viilu leiba

tükk õunakooki, klaas koolat

20.00 2 tassi teed + 4tk suhkrut, tükk õunakooki

22.00 klaas naturaalset apelsinimahla

22.45 hammaste pesu pehme harja ja fluoriidi sisaldava hambapastaga 2min +

hambaniidiga hambavahede puhastus

 

LUGEGE ALLJÄRGNEVALT KONKRETSEID SOOVITUSI TEIE DIEEDI (HAMMASTELE) TERVISLIKUMAKS MUUTMISEKS!

 

 

 

Üldanamnees
(kaasuvad haigused, ülitundlikkus, tarvitatavad ravimid, kahjulikud harjumused jms)
 
Patsient hetkel terve; lapsepõlves põdenud mumpsi; viimastel aastatel korra aastas põdenud angiini.
 
Allergiat ei tea olevat, ravimeid ei tarvita. Suitsetab päevas ca 0,5 pakki sigarette.
 
Suu ja hammaskonna anamnees
Ravile tuleku põhjus: vahel valutav alumine hammas; värvi muutnud esihammas; “mädapunn” igemel, lõikuv tarkusehammas
 
Varasem hambaravi (kus, millal, kogemused): Narva polikliinikus 1995.a suvel (dr Koren), “hirmsasti kardan puurimist”
 
Suuhügieen (harjamise sagedus, abivahendid, fluoriidid): harjab õhtuti, Colgate totaliga, abivahendeid ei kasuta
 
Põletikud ja traumad lõualuude piirkonnas: “praegu vist on juure all põletik”
 
Protees, ortodontiline aparaat vms: 10-aastaselt kandis paar kuud plaati, läks katki ja viskas ära
 
Parodontoloogiline anamnees: hommikuti paha lõhn ja maitse suusharjates vahest igemed veritsevad
vasakul all eespurihammas hakkab valutama magusa ja/või külma korral
Karioloogiline anamnees: sedasi juba paari nädala jooksul, valureaktsioon kestab ehk minuti võrra
 
 
Status praesens
Status extraoralis (ebasümmeetriad, lümfisõlmed, süljenäärmed, liigesed, lihased, nahamuutused jms)
Vasakul lõuaalused lümfisõlmed palpeeritavad ja veidi valulikud;
Mälumislihaste palpeerimisel valulikkust ei esine;
Vasakul suunurgas vaevumärgatav haavand, muidu nahk suuümbruskonnas terve väljanägemisega
Parem lõualiiges plõksub tugevalt maksimaalse avamise lõpufaasis, sulgemise alguses nõrk deviatsioon vasakule,
 
Status intraoralis (limaskestad, hambumus, kulumine, igememuutused jms)
 
Põse limaskest terve, keele tagumisel kolmandikul näha valkjat kattu; parem kurgumandel põletikuline (turses, punetav)
Reg 48 mesioangulaarselt lõikuva tarkusehamba krooni ümbruses limaskest punetav ja kergelt turses, palpeerimisel valulik
16/46 Angle I, 13/43 KK, 23/33 A II, 26/36 A II, VL ~4mm, SL ~5mm
 
33-44 esineb I astme atritsiooni; 34 kaelal kiilukujuline defekt (abrasioon), ige bukaalselt reg 34 taandunud

 

 

 

A12

F

K14

     

lihv

Raviplaan

K2

F

 

F

F

 

F+?

X

   

c4r

         

Peetunud kaaries

c4r

             
   

c2e

         

Mittepeetunud kaaries

 

c2e

 

c4e

c2e

     
 

c2

 

c4

       

D

cs

         

c1?

cs

_

 

A1,3

H

     

V

hall

K2

Z2

F

M

K2

       

Z2

A3,12

H

 

Kl12

8

7

6

5

4

3

2

1

 

1

2

3

4

5

6

7

8

O

 

X

     

H

H

M

F

H

H

 

Abr

IT

Kl36

J fistel

 

X

 

c236

 

c2,4

       

D

     

c4

   

c1

 
       

c4e

     

Mittepeetunud kaaries

   

c4e

c2e

       
 

c3r

 

c3r

       

Peetunud kaaries

       

c3r

 

c3r

 

?

Kl236

 

A214

F

     

Raviplaan

   

F

K14F

 

JR v X?

A1

 

 

 

Karioloogilised indeksid

DMFT 13   DMFS 26   DT 8   DS 14  
Dieedi analüüs:
Probleemideks sagedane magusate karastusjookide tarbimine janu korral ja igaõhtused suhkruga tee joomised teleri ees,
tähelepanu juhitud ka magusate vähenäksimiste ja ksülitooliga nätsu osale kaariese tekkel ning selle ennetamisel
DiagnoosCaries dentiniCaries initialisCalculus supragingivalisPeriodontitis apicalis chronicaPericoronitis reg 48
Hammaskonna seisukord ja probleemid: hammaste seisukord ebarahuldav Probleemideks mitmed restoratiivset ja
konservatiivset ravi vajavad kaariese kahjustused; hambakivi, juurepõletikud, mille põhjusteks ebapiisav suuhügieen ja valed
toitumisharjumused, patsienti häirib 12 värvimuutus, 45 valulikkus ja fistel regioonis 36 ning 48 raskendatud lõikumine
Ravi eesmärk õige hügieeni tehnika ja vahendid, vähendada dieedi kariogeensust;

mittepeetunud kaariesekahjustuste arengu pidurdamine ja dentiini kaariese restauratiivne ravi

Konkreetne raviplaan Põhjalik raviprogramm
Kodune ravi: Hammaste harjamine hommikul ja õhtul F-sisaldava hambapastaga; hambaniidiga hammaste kontaktpindade
puhastamine õhtuti (hambapastat niidiga ka hammaste vahele); janu korral juua vett; suhkruga teed juua edaspidi võimalikult
harva (vaid põhisöögikordade ajal) või asendada suhkur kalorivaba suhkruasendajaga
Kliiniline ravi:
I visiitanamnees, patsiendi uurimine, hambakivi eemaldamine, PKME, vanade amalgaamtäidiste poleerimine ja
11 täidise ülemäära tasandamine, karioloogiline staatus, koju kaasa “4 päeva söömispäevik”, hügieeni õpetus, F-laki
aplikatsioon mittepeetunud kaariesekolletesse, 12 vitaalsus?; rtg-kabinetile OPTG saatekiri + periapikaalülesvõtted 12, 36
II visiit : dieedi analüüs - patsiendi informeerimine ja motiveerimine, hügieeni kontroll ja hügieeniõpetuse kordamine;
valuliku 45 A214;kui võimalik ravida, siis 36 juureravi algus või ekstraktsioon;
III visiit: hügieeni kontroll, vajadusel hügieeni kordamine; 12 juureravi algus, 17 A12
IV visiit: hügieeni kontroll; 15 K14 ; V visiit: 36 juurekanalite täitmine, jne ravi sektantide kaupa
Viimane visiit: PKME, dieediküsitlus ja võimalikud nõuanded, F-lakkimine, recall 0,5 a

Kpv

HK kood

Diagnoos, raviplaan, teostatud ravi, märkused

29.03. 5000 Anamnees, staatus, raviplaani koostamine (eelm.lk).
1998   Patsient kaebab lühiajalist (kuni 10 s )valureaktsiooni reg 24-26 viimase nädala
    jooksul. Kliiniliselt antud piirkonnas punetav ja niidiga puhastades veritsema
    hakanud papillid (kodus abivahendeid ei kasuta) – gingiviit. Õhuga valureaktsioon.
  5003 Patsiendile õpetatud niidi kasutamist ja harjamistehnikat . (pats ostab niidi koju)
  6059 BW rtg-ülesvõte reg 24-26: caries(03) 244; (02) 354, 262; (01) 252, 264, 272
  5270 24 Caries dentini profunda (K021) Infiltratsioonaneesteesia: Inj Sol Xylestesini 1,0 ml
  5281 2-3 pinna kaviteet (II klass) . Tekkinud mikroperforatsioon kaetud Ca(OH)2 pasta ja Life-ga.
    Komposiittäidis: Valux (A3). Patsienti informeeritud võimalikust suurenenud külmatundlikkusest.
    paari nädala jooksul ja poole aasta pärast vajalikust vitaliteedi kontrollist.
   

K. Juur

06.04. EA Patsient tuleb kaebustega vasakul ülalõuas. Viimasel ööl ei saanud enam valu tõttu magada..
    Hammas jäänud kergelt valulikuks-tundlikuks eelmise raviseansi järel dr Juuri juures.
    Valuhood kestavad tunde, mida enam ka ibuprofeen eriti ei leevenda (öösel võtnud 3 tbl)
    Kliiniliselt 24 etüülkloriidiga provotseerides hüperreakttiivne. Ka perkutoorselt vähe valulik.
    Rtg reg 23-26. D 24 lamina dura apikaalselt “katkenud”, parodontaalpilu veidi laienenud
    24 Pulpitis acuta (K03 ) Infiltratr,tuim: Inj. Sol Septanest 1/100 000 1,7ml + Sol Xylocain 0,2
    intraligamentaarselt + 0,3ml intrapulpaarselt. Kasutatud kofferdami.
    Pulbi vitaalekstirpatsioon. Kanaliloput. steriilne füsiol.lahus. Rtg B 20/19 (B) P 15/18,5 (B)
    Kanalid laiendatud B 50/19,5 P 40/18,5 Täidet. guttabertsh. tihvt. + Sealapex.+ Fuji IX.
   

H.Ammas

08.04   kl 19 45. Vastuvõtule saabub ärritunud patsient, kes pikema sissejuhatuseta süüdistab dr Juurt
    oskamatus hambaravis ja nõuab 29.03 valmistatud plommi eest raha tagasi ja lisaks “kahjutasu
    tekitatud valu ja juureravi eest”. Distantsilt tunda alkoholilõhna, patsiendi nägu punetav.
    Soovitatud tulla hommikul kui osak.juhataja kohal. Pats lahkub rahulolematult pobisedes…
   

Juur

11.04   Pats saabub korralisele visiidile. Vestlusel osak.juhataja ja dr Juure osavõtul selgitatud
    patsiendile pulpiidi olemust ja rtg-ülesvõtte (23.3) abil seletatud, et see sügava kaariese tagajärg.
    Pats lepib olukorraga ja on nõus ka edaspidi hambaid dr Juure juures ravima.
    25 Caries dentini Inj Xylestesini 0,5 ml. 2-3 pinna kav. Kasut. “neeru” matritsi. Valux (A3)
    26 Caries dentini Inj Xylestesini 0,5 ml. 2-3 pinna kav. Kasut. kontuurmatriitsi. Valux (A3)
    25,26,27 Fluoridin-gel aplikats mittepeetunud kaariesekahjustustele. Kod hüg hetkel OK
   

K.Juur

     
     
     
     

 

 

Hambaravi dokumentatsiooni vormistamine

Patsiendi anamneesi ja objektiivsete leidude järjekindel ja hoolikas üleskirjutamine aitab liita haiguse kuluga kaasnevaid ilminguid loogiliseks tervikuks, millel põhineb uuringute ja ravi plaan. Haigusloo sisu peegeldab selle koostaja kliinilist mõtteviisi. Arusaadav ja hästi koostatud haiguslugu on ravi turvalisuse seisukohalt hädavajalik. Kui patsiendi seisundis toimub muutusi, on varem tehtud üksikasjalikel sissekannetel diagnoosimisel otsustav tähendus.

Haiguslugu on ametlik dokument, millega vaid patsiendil või tema volitatud isikuil ning seaduses sätestatud ametnikel on õigus tutvuda (konfidentsiaalsuse nõue). Hoolikalt koostatud haiguslugu on tähtis nii arsti kui patsiendi juriidilise kaitse seisukohalt. Uurimise või raviga seotud vaidlusküsimustes saab haigusloo ülestähenduste põhjal tagantjärele otsustada, mida tehti ja mis tegemata jäeti. Samuti peaks haigusloost selguma miks tehti just nii ja mitte teisiti.

Esmaabi vastuvõtul võib piirduda lühikeste ülestähendustega, milles keskendutakse vastuvõtule tulekut põhjustanud haigusnähtudele ning uurimis- ja raviprotseduuridele.

Haigusloo osad

  1. üldanamnees, milles selgitatakse patsiendi üldine tervislik seisund
  2. suu- ja hammaskonna anamnees, milles esimesena märgitakse hambaravile pöördumise põhjus, edasi märkmed varasema hambaravi, suuhügieeni harjumuste, põletike-traumade ja proteeside kohta ning lühike parodontoloogiline ja karioloogiline anamnees
  3. suu regiooni staatus, suuväline ja suusisene uurimine, karioloogiline staatus, parodontoloogiline jms staatus
  4. probleem(id)
  5. raviplaan
  6. päevik (decursus) kronoloogiliselt (visiitide) kaupa.

Anamnees sisaldab kõiki patsiendi seisundi hindamiseks vajalikke andmeid. Arst juhib vestlust ja võib sel ajal teha lühimärkmeid. Märkmete tegemine vaba vestluse ajal võib mõnda patsienti häirida, seepärast võib neid teha ka abiline. Üldanamneesi osa täidetakse patsiendi poolt ooteruumis täidetud autoanamneesi (vt spets küsimustik) ja arsti täpsustavate küsimuste abil. Hambaravikaardile tuleks kirja panna kõik hambahaiguste ja hambaravi seisukohalt oluline. Üles tuleb märkida kasutatavad ravimid. Tõsisema haiguse korral tuleks vajadusel konsulteerida raviarstiga. Erilist tähelepanu nõudvad ülestähendused tuleks kirjutada punasega (näiteks allergia esinemine ja antibiootikumi premedikatsiooni vajav haigus). Kui patsient suitsetab, tuleb ka see ja päevas suitsetatavate sigarettide arv kaardile märkida. Kui patsient kasutab ravimeid, märgitakse preparaadi nimi ja doosid kaardile.

Hambahaiguste (kui “käitumishaiguste”) seisukohast on lisaks üldisele staatusele vajalik välja selgitada toitumisharjumused (olemas spets küsitluslehed), mille kohta tehakse lühikokkuvõte ravikaardile, et saadud informatsiooni kasutada raviplaani koostamisel.

Suu ja hammaskonna anamneesi osa täidetakse patsiendi ütluste järgi.

Abi otsimise põhjuse võib ära öelda ühe lause või mõne sõnaga, kuid see on alati olulise tähtsusega info. Siia tuleks märkida ka suunava arsti või raviasutuse nimi. Mida konkreetselt patsient ravima tuli (“külmatundlikkus”, “auk esihambas”, “igemeravi”, "häiriv hamba välimus” jne) või ainult konsulteerima/kontrolli.

Varasema hambaravi juures tuleks välja selgitada patsiendi hambaarsti juures käimise korrapärasus, eripära, sagedus ja viimane visiit. Üles tasub märkida varem patsiendi hambaid ravinud hambaarsti nimi ning raviasutus (konsultatsioonivajaduse ilmnemise puhuks). Hinnata võiks varasema ravi kvaliteeti. Ka võimaliku hambaarsti kartuse ja selle põhjused võiks siinkohal välja tuua.

Suuhügieeni harjumusi uurides, peaks selguma mitu korda päevas patsient hambaid harjab. Kas ta kasutab hammaste vahede (kuhu harjaga ei pääse) puhastamiseks abivahendeid. Kui kasutab, siis mida? Kindlasti peaks välja selgitama fluoriidide (hambapastas jm) kasutamise sageduse. Küsima peaks varasema koduse hügieeni õpetamise kohta.

Põletike ja traumade juures tuleks eelkõige tähelepanu pöörata võimalikele hambaravi komplitseerivatele seikadele.

Proteeside ja ortodontilise aparaatide juures tuleks tähelepanu pöörata just nende suuhügieeni ülalpidamist raskendavate asjaolude tõttu. Täpsusta proteeside vanus, välimus ja toimivus.

Parodontoloogiline anamnees sisaldab küsimusi igemepõletiku tunnuste: igemeverejooksu (harjates, süües, iseeneseslikult), liikuvate hammaste, hammaste nihkumise, suu paha lõhna ja maitse ning hammaste (öise) krigistamise ja varasema parodontoloogilise ravi (hambakivi eemaldamise jms) kohta.

Karioloogiline anamnees sisaldab eelkõige küsimusi võimalikult esineva hambavalu iseloomu kohta. Ka toitumisharjumuste põgus anamnees tuleb kasuks. Individuaalse toitumisharjumuste anamneesi vajadus selgub siiski karioloogilise staatuse käigus, kui tekib vajadus välja selgitada kaariese esinemise põhjused.

Staatusesse kirjutatakse kõik uurimisel tehtud objektiivsed leiud. Staatuse kirjapaneku eesmärk on peegeldada patsiendi (suu ja hammaste) seisundit ravikaardil nii täpselt, et ka teisel arstil oleks patsiendi seisundist võimalik ülevaade saada patsienti nägemata.

Patsiendi vaevused on kas subjektiivsed tajud ehk sümptomid (valu) või objektiivselt sedastatavad muutused, nn leiud (turse, punetus, muhk). Igaüht neist võib iseloomustada seitsme tunnuse abil, milleks on asukoht, iseloom, tugevus, ajaline areng, seosed teiste asjaoludega, soodustavad või mõjutavad tegurid, kaasnevad nähud.

Staatuse osas tuleks keskenduda patsiendi haiguse kohalt kesksetele asjaoludele. Hea joonis asendab tihti mitut sõna. Kirjutamisstiil peab olema täpne. Märked "normaalne" või "leid negatiivne" ei ütle teisele arstile ega aastate pärast ka kirjapanijale endale tehtud uurimise ulatuse kohata mitte midagi ja on seega väärtusetud. Avastatud leide kirjeldatakse kergesti arusaadavate mõistete ja terminite abil. Kasutama peaks vaid üldtuntud lühendeid.

Suuväline uurimine

  1. Vaatluse teel näo ja peapiirkonna ebasümmeetriad, näo-lõualuude suhted ning kasvutüüp, värvi- ja muud võimalikud muutused (näit. lööve, kasvaja, turse, haavand).
  2. Palpeeritakse kaela- ja lõuapiirkonna suurenenud (valulikud) lümfisõlmed (1cm või suurem) ning süljenäärmete muutused.
  3. Mälumisaparaadi funktsionaalne uurimine
  4. Registreeritakse hääled lõaluu liigestes suu (maksimaalse) avamise ja sulgemise ajal. Avamisrada (deviatsioonid).
  5. Suu maksimaalne avanemine ja küljele liikumised mõõdetakse mm-s; samas kuulatakse võimalikke lõualiigese poolt tekitatud helisid.
  6. Palpeeritakse tähtsamad lihased (m.temporalis, m.masseter) ja lõualiiges võimaliku valulikkuse suhtes.

Suu ümbruse ja intraoraalne uurimine

  1. huuled (värvus, pealisstruktuur, muutused)
  2. huulte limaskest (k.a suuesik, frenulum)
  3. põse limaskest (pigmentatsioonid, liikuvus jm)
  4. igeme piirkond (k.a alveolaarhari)
  5. keel (pealt, külgedelt, alt; katud, haavandid, tursed, värvimuutused, liikumistakistused)
  6. suupõhi
  7. suulagi (pehme ja kõva)
  8. palpeeri leitud limaskesta muutusi.

Intraoraalselt registreeritakse muutused limaskestadel (aftid, haavandid jms) ja keelel, igememuutused: igemetasku mädane protsess, fistlid, hüperplaasia. Kirjatakse kidade normaalsest erinevad kinnituskohad. Registreerida tuleks hambumus (vt lühendid staatusmärkide lehel) ja üles märkida esinevad interferentsid erinevate mälumisliikumiste korral. Registreeritakse liigtugevast harjamisest tingitud kahjustused hammaste kaeltel (abrasioonid) ja igemetel (taandumine). Registreerida tuleb bruksismist ja/või ülekoormusest tingitud hammaste bruksofassetid (atritsioon). Registreeritakse erosiooni ja abfraktsiooni kahjustused.

Hammaste karioloogiline staatus

Inspektsioon (vaatlus) on tähtsaim kaariese diagnostika meetod. Selleks peavad hammaste pinnad olema puhtad ja kuivad. Veritsevate põletikus igemete korral saab mõnikord karioloogilise staatuse määrata alles järgmisel visiidil, kui igemete seisund on paranenud. Diferentseerida tuleb algstaadiumis olevad remineraliseeritavad ja peetunud emailikahjustused ning restauratiivset ravi (täidist) vajavad dentiinikahjustused.

Hambastaatus märgitakse staatustabelisse üles vastava (kokku lepitud) tingmärksüsteemi abil. Kaaries registreeritakse C-tähega, millele lisatakse vastav alaindeks: Ce (algstaadiumis emaili), C (dentiini), Cp (profunda) kaariese iseloomustamiseks. Sekundaarse kaariese puhul lisatakse s-alaindeks (Cs). Peetunud (remineraliseerunud) kaarieskahjustus tähistatakse Cr.

DMF-indeks moodustub kaarieskahjustusega (D - deseased), täidisega (F - filled) ja eemaldatud (M - missing) hammaste summast. DMF maksimumväärtus võib olla 28, sest tarkusehambaid indeksisse ei arvestata. Samuti jäetakse lugemata konservatiivselt ravitav initsiaal(emaili)kaaries, fissuurihermeetikum (silant) ja ortodontilistel põhjustel eemaldatud hammas.

Staatuses märgitakse hambapinnad ülaindeksina. Näit.

D 11 K2,14 C2s (koma tähistab kahte erinevat täidist, mesiaalsel sekundaarne kaaries))

D 26 Kl36 (ionomeer bukaalselt ka hambakaelal)

D 36 Akr Z(“igemel rippuvad” korrigeerimist vajavad ülemäärad märgitakse staatusesse Z-tähega).

Probleemi osas püütakse kokku võtta patsiendi käesoleva hetke probleem(id) ja diagnoosid. Diagnoosi järgi kirjutatakse vastav rahvusvaheline kood.

Diagnoosi juures peab ära märkima ka hambakaariese esinemise peamised põhjused. Kaariese põhjuste väljaselgitamisel kasutatakse dieedianamneesi, suuhügieeni hindamise indekseid jms. Kaariese ravi käigus tuleb patsiendi tähelepanu juhtida kaariese konkreetsetele põhjustele ja need “elimineerida”. Vastavad märked tuleb teha ka ravikaardile.

Raviplaan koostatakse vastavalt anamnestiliste ja kliiniliste andmete põhjal tehtud diagnoosile. Ravi ja lisauuringute plaan koostatakse koostöös patsiendiga. Korrektne on patsiendile esitada eelseisva ravikuuri kulude kohta kirjalik kalkulatsioon.

Edaspidi täiendatakse haiguslugu haiguse ja ravi kulgu kirjeldavate sissekannetega. Ravidokument peab olema selgelt loetav. Eelistada tuleks masinakirja ja korrektset (ametlikku) terminoloogiat. Ravikaardilt peab selguma:

  • Millal raviti/konslulteeriti?
  • Mis hammas: probleem, diagnoos,?
  • Kuidas on ravitud? Mida konkreetselt tehti?
  • Miks tehti nii ja mitte teisiti?
  • Mis maksis?
  • Kes on ravinud?

Allkiri tuleks selgitada kas nime selgitava templi abil või kirjatähtedega (ning ära mainida eriala/amet).

Kõik (kuupäevaga varustatud) röntgenpildid (soovitavalt varustatud spetsialisti kommentaariga), saatekirjad, autoanamnees, toitumisharjumuste anamneesi kokkuvõtted ja muud võimalikud dokumendid tuleks säilitada alati ravikaardi-haigusloo juures (kas siis kaardi vahel või koos ravikaardiga suuremas “ümbrikus”).

Saatekirjal tuleb minimaalselt ära näidata:

  • kuhu saadetakse
  • patsiendi isikuandmed
  • lühiülevaade patsiendi probleemist (diagnoosid)
  • saatmise põhjus
  • kuupäev
  • saatja andmed
  • märge selle kohta, kas vajatakse tagasisidet

Saatekirja kohta peab märge olema ka haigusloos.

Kui hambaarsti ravikaart on korrektselt täidetud, paraneb lisaks patsiendi turvalisusele ka hambaarsti juriidiline turvalisus.

Hammaste staatuse ülesmärkimise näidis.

 

…./…./….